© Roland Farkas

Olete oodatud näituse avamisele
11. juunil kell 16 instituudi galeriis (Toompeal, Piiskopi 2).

Projekt illustreerib seda väidet, et mida rohkem raha ringleb, seda madalamaks muutub selle väärtus.
Kunstnik vahetas 10 000 ungari forintit (u 40 eurot) erinevateks Euroopa vääringuteks, kuni see kaotas kolmveerandi oma väärtusest. Lõpptulemuseks on 10 eurot.
Siis vahetab ta järelejäänud summa seaduslike ja ebaseaduslike kanalite kaudu erinevateks Aafrika vääringuteks, et jätkata projekti teisel, majanduslikult nõrgemal mandril.
Rahavahetus jätkub Argentiinas, kus Aafrika raha vahetatakse erinevateks Lõuna-Ameerika vääringuteks.
Erinevate rahade pideva vahetamise segaduses toimub väärtuse kaotuse asemel äkitselt tõus ning projekt läheneb lõpule.

© Miklós Surányi

Welcome to the opening
of the photo exhibition Ghost Science by
Miklós Surányi in the Hungarian Institute (Toompea, Piiskopi 2, Tallinn)
on Friday, 14 May 2010, 4pm

avamisel on kohal ka autor
(näitus on avatud 9. juunini 2010)

näitus on valminud koostöös Ühinguga Noorte Kunstnike Stuudio (FKSE)(

Lisainformatsiooni: Dénes Farkas 644 0445

Kumu viiendal korrusel näitus “Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel”.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus on välja kasvanud paar aastat väldanud ürituste sarjast “Public Preparation”, mis alates 2008. aastast on keskendunud kaasaegse rahvusluse ilmingutele. Väljapaneku on koostanud külaliskuraator Rael Artel. Näituse eesmärk on esitada kriitilisi küsimusi kaasaegse rahvusluse kohta siin ja praegu, 21. sajandi Eestis ja Euroopas. Osalevad kunstnikud vaatlevad kompleksset kultuurilis-poliitilist protsessi, mille käigus saab natsionalistlikust ideoloogiast rahvuslik identiteet.

Kunstnikud: Nanna Debois Buhl (Kopenhaagen / New York), Jens Haaning (Kopenhaagen), Raul Keller (Tallinn), Eva Labotkin (Tallinn/Tartu), Tanja Muravskaja (Tallinn), John Phillip Mäkinen (Helsingi), Csaba Nemes (Budapest), Audrius Novickas (Vilnius), Danilo Prnjat (Belgrad), Johannes Paul Raether (Berliin), Joanna Rajkowska (Varssavi), rühmitus R.E.P. (Kiiev), Twożywo (Varssavi), Shlomi Yaffe (Praha), Katarina Zdjelar (Rotterdam), Artur Żmijewski (Varssavi)

Rahvusküsimuste temaatika aktuaalsust on raske üle hinnata. Kohalikus Eesti kultuuriruumis on viimastel aastatel üheks enim vastasseisu, viha ja vägivalda põhjustanud sündmuseks afäärid erinevaid ajalookäsitlusi põlistavate monumentide ümber. Euroopast ja maailmast kuuleme pidevalt illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikust liikumisest ning rassistlikel põhjustel neonatside poolt toime pandud kuritegudest. Kes võib Eestis ja Euroopas elada ja millistel tingimustel? Kellel on õigus siinse elu asjades kaasa rääkida? Kes võib nõuda poliitilisi õigusi ja kes peab leppima lihtsalt võimalusega teenida ja tarbida?

Elades omaenda väikeses, kahaneva rahvaarvuga suveräänses riigis, oma mikroskoopilises rahvuslikus kultuuriruumis, võib tekkida küsimus, miks üldse seada eestlus küsimuse alla. Miks on vaja sel teemal näitust korraldada? Vastus on loogiline, kuid ebamugav ja ebameeldiv – ka Eestis põhjustab rahvuslus, mis esmapilgul tundub nii loomulik ja õigustatud, segregatsiooni, diskrimineerimist, kannatusi ja vägivalda, täpselt nagu see on igas teises riigis, kuigi see vägivald ei pruugi sündida otseselt tänavatel, vaid võib olla varjatud või institutsionaliseeritud. Rahvuslik mõtteviis on kollektiivsesse mentaliteeti niivõrd kinnistunud, et selles kahtlemist peetakse kohatuks. Näitus “Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel” julgeb kahelda esmapilgul loomulikus ning kutsub üles uuesti läbi mõtlema kollektiivse eneseteadvuse mehhanisme kaasaegse maailma kontekstis.

Näitusele “Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel” on palutud osalema hulk rahvusvaheliselt aktiivseid, eelkõige kriitilises võtmes töötavaid kunstnikke, kes eksponeerivad nii varem valminud töid kui ka Eesti kultuurikonteksti jaoks kohandatud ning spetsiaalselt Kumu kunstimuuseumi näituse tarvis tehtud teoseid. Näitus seab kahtluse alla valitseva rahvusliku ilmavaate (enese)kriitikavabad käibetõed ning läheneb kaasaegse rahvusluse teemale korraga paljudest erinevatest suundadest, luues niimoodi teemast panoraamsema pildi.

Eksponeeritud teosed võib tinglikult jagada kolme gruppi: ideoloogilised harjumused, rahvuse taastootmine ning rahvuslikul pinnal tekkinud konfliktid. Näituselt ei leia valmisvastuseid ega standardlahendusi – on ainult küsimused – ning teostevalikut võiks iseloomustada kui võimalikult laia areaali kaardistavat ja avatut. Iga näitusetöö võib saada potentsiaalseks lähtekohaks laiemale arutelule.

Näitus on täies mahus tõlgitud eesti, vene ja inglise keelde. Näitusega kaasneb kolmekeelne kataloog-giid, mis juhatab vaataja läbi väljapaneku ning avab iga teose tagamaid ja projekti temaatikat laiemalt. Kataloogi on toimetanud Rael Artel, kujundanud Jaan Evart, väljaandja on Eesti Kunstimuuseum. Kataloog-giid on külastajatele tasuta.

Näituse meediapartner on Artishok: artishok.blogspot.com

Näituse kuraator on Rael Artel.
Näitus jääb avatuks 25. aprillini.

Näitusega kaasneb mahukas haridusprogramm, mida toetab Avatud Eesti Fond.

Kaasneb ka dokumentaalfilmide programm “Public Preparation Screenings” Kumu auditooriumis:

9. veebruaril kell 18.00 “The State of Exception Proved to Be the Rule”. Rež Eduard Freudmann ja Jelena Radić, Serbia, 2008, 84 min. Serbia keeles, ingliskeelsete subtiitritega

9. märtsil kell 18.00 “Rocking The Nation”. Rež Borbala Kriza, Ungari, 2007, 70 min. Ungari keeles, ingliskeelsete subtiitritega

30. märtsil kell 18.00 “Letter From Moldova”. Rež Joanne Richardson, Rumeenia, 2009, 28 min. Rumeenia keeles, ingliskeelsete subtiitritega; “Red Tours”. Rež Joanne Richardson ja David Rych, Rumeenia/Saksamaa, 2010, 50 min. Erinevad keeled, inglisekeelsed subtiitrid

Näituse ajal ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel väljapanekut kontekstualiseeriv ingliskeelne trükis “Public Preparation – Contemporary Nationalism and Critical Art Practices” (vt http://www.publicpreparation.org/).

Näitust toetavad Avatud Eesti Fond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Goethe Instituut, Leedu Vabariigi Välisministeerium, Mondriaan Foundation, Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Public Preparation, Soome Instituut ja Ungari Instituut.

Lisainfo:
Marika Pärn
KUMU Kommunikatsioonijuht
Tel 602 6010, 5190 6182
marika.parn@ekm.ee

Teisipäeval 26.jaanuaril kell 15.45 toimub Péter Paizs’i loeng Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas (Rüütelkonna hoones, Kiriku plats 1, ruum nr 201) teemaga: “What is on the Wall?” Paizs Péter’s ‘Illumination 3D’ project / The Origin of Colours / Re-flex-Ions/ Colour and light expression in abstract painting, through the series of my pieces of art, and exhibition.

Loengule on kõik huvilised oodatud!

Olete oodatud
Péter Paizsi maalinäituse „INSPIRATSIOON” avamisele
Ungari Instituudis (Toompea, Piiskopi 2, Tallinn)
29. jaanuaril 2010 kell 16

avamisel on kohal ka autor

(näitus on avatud 19. veebruarini 2010)

Ungari Instituudi galerii avab reedel, 8.1.2010 kell 16.00 Ungari fotograafi Dóra Hegedűsi näituse.

Autor viibib avamisel kohal. Näitus jääb avatuks kuni 22.1.2010

Väljapanekus on esindatud põhiliselt lavastatud fotodest koosnevad sarjad, kuid osaliselt saab tutvuda ka dokumentalistikaga, mis küll Instituudi näitusega samaaegselt on ulatuslikumalt eksponeeritud Narva Muuseumis.

Dóra Hegedűs (s. 1971) on 2001. aastast saadik tegelenud fotograafiaga. Juba varakult avastas ta endas huvi lavastada inimestega stseene ja jutustada oma lugusid nendest piltidest koosnevate seeriate kaudu. Hegedűsi olulisim mõjutaja on eelmise sajandi 20-30ndate Hollywoodi uuelaadne, ajastule omane, küllaltki pessimistlik filmikeel (noir). Inspiratsiooni on ta saanud mitmete fotograafide loomingust nagu Cindy Sherman, Sten Douglas ja Izima Kaoru.

Autori sõnul on morbiidsus ja küünilisus meile tähtsad omadused, ilma milledeta ei olekski võimalik elus püsida. Nendes peituvas enesekaitses ja oma normide kaitsmises näeb Hegedűs ka ilu – ilu, mille defineerimiseni ta kunstnikuna püüab jõuda.

D. Hegedűs, mitme diplomiga  – kaubandus, majandus ja riigi- ning õigusteaduse aladelt – alustas tööelu PR ja hiljem pangandus/finants alal. Hetkel tegeleb ta juhtide koolitamisega. Aktiivselt on seotud Rumeenia territooriumil elavate Moldva maakonnas elavate Csángódega, nendele suunatud haridusprogrammidega. Moldva Csángóungarlaste Eest Ühingu juhina on mitmeid kordi käinud kohapeal uurimas sealse vähemusrahva elu ja jäädvustanud fotograafina nähtut.